Varblane

Oli külm talveilm. Vaene varblane oli ära külmunud. Lebas maas, surm silme ees. Kõndis mööda lehm, pasandas varblasele peale. Varblasel hea soe olla. Sulas üles, sirutas tiibu, hakkas suurest rõõmust säutsuma. Seda kuulis kass, kes varblase sitast välja tiris ja ära sõi. Siit kolm moraali:
1.Mitte igaüks, kes su täis situb, pole su vaenlane.
2.Mitte igaüks, kes su sita seest päästab, pole su sõber.
3.Kui oled täis situtud, ära säutsu!