Kitseke

Tulevad kaks sõpra õhtul baarist. Kõnnivad semud siis läbi metsa tugerdades kodu poole, kui järsku märkavad keset metsa suurt auku. Ronivad augu äärde ja vaatavad alla - põhja pole näha. Hakkavad kivikesi alla loopima, et järsku kuuleb kui kivi põhja kukub - saab teada kui sügav on! Ei kippu ega kõppu. Üks sõpradest siis viskab alla suurema kivi, mis ta süles augu äärde tassinud oli. Mõlemad kuulatavad - ei midagi. Ühtegi häält ei kostu. Kratsivad siis kukalt ja mõtlevad, et midagi veel suuremat oleks tarvis. Vaatavad veidi ümbruskonnas ringi ja leiavad põõsaste vahelt vana raudteeliipri. Mõeldud tehtud! Võtavad otstest kinni ja veavad augu äärde ja alla, kuid ikkagi ei kostu mingit häält. Mehed on päris nõutud sellise asja peale. Sel ajal kui nad seal kukalt kratsides omavahel arutavad tormab järsku põõsastest välja kits - otse nende poole. Mehed on jahmunud ja hüppavad kiirelt kitse tee pealt ära. Kits paneb röökides neist tuhatnelja mööda ja oste auku. Mehed on jällegi nähtust jahmunud. Istuvad maha ja mõtlevad, et äkki sai baaris liialdatud. Läheb veidike aega mööda, põõsastest astub välja õnnetu näoga talumees. Astub sõprade ligi ja pärib ega need ta kitse näinud pole. Sõbrad ühest suust kinnitavad, et nägid jah. Kits jooksnud ahvikiirusel auku. Talumees tänab mehi, kuid ütle, et ilmselt on tegemist eksimusega, kuna tema sidunud oma kitse nööriga ühe raudteeliipri külge kinni.